Seksuaalsusest, orientatsioonist ja isegi soolisest identiteedist on viimasel ajal palju räägitud. Kuid mitte kõik ei suuda neist asjadest avalikult rääkida ja mõned ei oska oma seksuaalsusest üldse rääkida. Paljud inimesed mõistavad oma seksuaalsust ikka veel nii, nagu ühiskond seda mõistab ning nad häbenevad seda, kui nad mõistavad, et miski kaldub “normist” kõrvale. Nii et täna räägime seksuaalsest teadlikkusest – kuidas seda saavutada ja miks on see igaühe jaoks nii oluline?
Mis on seksuaalsus?
Seksuaalsus kirjeldab seda, mis meid teises inimeses seksuaalselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt köidab. Mõned inimesed tunnevad tõmmet vastassugupoolsetete inimeste vastu, teised samast soost inimeste ja kolmandad jälle mõlemast soost inimeste vastu. Mõned inimesed ei tunne üldse mingit külgetõmmet. Seksuaalne identiteet on väga lai spekter, mis hõlmab homoseksuaale, aseksuaale, aromantikuid, biseksuaale, heteroseksuaale, pan seksuaale ja muude orientatsioonidega inimesi.
Seksuaalset teadlikkust peaksid siiski otsima mitte ainult mittetraditsioonilise orientatsiooniga inimesed, vaid ka heteroseksuaalsed isikud. Seksuaalsus hõlmab palju muud – näiteks seda, mis meile voodis meeldib ja mis üldse ei meeldi, meie fetišid, seksuaalsed kalduvused ja muud intiimsed asjad. Lühidalt öeldes hõlmab seksuaalsus mitte ainult seksuaalset orientatsiooni, vaid ka identiteeti ja seksuaalkäitumist.
Seksuoloogid rõhutavad, et pole olemas sellist asja nagu „halb” või „hea” seksuaalsus – termin kirjeldab lihtsalt seda, mis meile meeldib ja mis meid köidab. Ja selline sildistamine võib põhjustada mitte ainult häbi või oma vajaduste allasurumist, vaid ka mitmesuguseid emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme.
Miks on seksuaalne teadlikkus oluline?
Ekspertide sõnul saame õnnelikke ja terveid suhteid luua ainult siis, kui saavutame täieliku seksuaalse teadlikkuse – nii tunneme end kõige paremini ja saame oma vajadustest partnerile selgelt teada anda. Uurides oma seksuaalsust, saame aru, miks meile näiteks meeldivad rollimängud, miks meil on üks või teine fetiš ja nii edasi. Ja kui me seda mõistame, saame end aeglaselt vabastada, oma vajadused selgelt määratleda ja nautida soovitud seksuaalelu.
Seda ei ole lihtne saavutada – see nõuab kõigi meie suhete põhjalikku analüüsi, arusaamist, milliseid vigu me teeme, miks me neid teeme, millised on meie tugevad ja nõrgad küljed. Partneritega suhteid analüüsides on väga oluline mitte vahele jätta intiimsust ja mõelda, milline on teie seksuaalelu seni välja näinud – mis teile meeldis ja mis mitte, millest puudust tundsite, ning mida tahtsite. Ärge kartke sügavamale vaadata – peate mõtlema ka oma sisemiste soovide üle, sest need võivad paljastada osa teie seksuaalsusest.
Seksuaalset teadlikkust takistavad sageli mitmed tegurid. Üks olulisemaid on keskkond, milles me üles kasvasime. Kui te näiteks kasvasite üles perekonnas, kus seks oli tabu, võite nüüd häbeneda isegi seda, et tahate seksida – rääkimata häbist, mis kaasneb sellega, et püüate partnerile seksi ajal teada anda, mida te tahate. Seega, kui uurite oma seksuaalsust, peate lubama endal selle üle mõelda, laskma lahti kõik stereotüübid oma peas ning olema andestav ja mõistev iseenda suhtes. Lisaks on oluline mõista, et seksuaalsus muutub iga teie suhte ja kogemusega, sest te ise muutute ja kasvate pidevalt.
Oma seksuaalsusest täielikult teadlik olemine on igasuguse orientatsiooniga inimeste jaoks väga oluline. Siiski rõhutavad vaimse tervise spetsialistid, et seksuaalset teadlikkust peaksid otsima eriti inimesed, kes kuuluvad LGBTQ+ kogukonda. Nende sõnul võib inimese tõelise seksuaalse sättumuse ja vajaduste pikaajaline allasurumine lõpuks viia erinevate psühholoogiliste probleemideni, nagu isoleeritus, madal enesehinnang ja isegi enesetapumõtted.
Seksuaalse teadlikkuse saavutamist võivad aidata lihtsad küsimused
Seksuoloogid usuvad, et seksiga seoses ei saa olla mingeid “peaks” või “ei tohiks” või muid kahtlusi, mida sisemine hääl meile sosistab. Seksuaalne teadlikkus nõuab, et me räägiksime endaga avalikult ja heidaksime maha kõik eelarvamused, mida me oma keskkonnast, romantilistest komöödiatest, pornograafiast või isegi reklaamidest kaasa toome. Väidetavalt panevad kõik need välised tegurid meile igasuguseid reegleid, nõuandeid ja isegi norme pähe, mis ei pruugi meile sobida.
Kuid vestluse alustamine iseendaga ei ole lihtne – eriti kui te ei tea, millest alustada. Seega jagavad psühholoogid lihtsaid küsimusi, mis aitavad teil saavutada seksuaalset teadlikkust.
„Miks ma seksin?” — see lihtne küsimus võib ekspertide sõnul anda meile palju vastuseid. See võib aidata meil mõista, miks me üldse seksime ja millised on meie motiivid – võib-olla on see intiimsuse saavutamiseks või lihtsalt selleks, et end paremini tunda. Spetsialistid jagavad motiivid kaheks: spontaansed ja vastastikused. Kui me armastame esimest, siis ajendab meid pime kirg või põnevus. Teisel juhul motiveerib meid suhe oma partneriga. Enamasti on nii, et mida meeldivam on seksuaalne kogemus meie partneriga, seda sagedamini tahame armatseda. Vastupidi, kui me kunagi “kõhkleme”, siis tahame seda üha vähem teha. Nii et sellele küsimusele ise vastates saame aru sellest, mis meid motiveerib ning sellest, mis meid seksist eemale ajab.
„Mis mind erutab?” . Seksuaalse teadlikkuse saavutamiseks on oluline mõista, mis meid erutab ja kuidas me oma kehas erutust tunneme. Nii et esitage endale mõned lisaküsimused: milliseid tundeid ma tunnen, kui ma olen erutatud? Kas ma tunnen end hästi, kui ma olen põnevil? Või tunnen ma häbi või muid ebameeldivaid tundeid? Samuti pidage meeles, et erutus ei hõlma ainult kehalisi aistinguid – mõelge, milline on teie psühholoogiline seisund sel hetkel. Ekspertide sõnul saame ainult siis aru, kuidas me end erutame, kui mõistame, mis meid tegelikult käima paneb. Samuti soovitatakse pöörata suurt tähelepanu oma seksuaalsetele fantaasiatele, mis võivad paljastada, mida me oma intiimses elus vajame või millest meil on puudus.
„Kuidas ma seksist teada sain?”. Me kõik mäletame ilmselt ebamugavaid vestlusi, mida me oma vanematega oma tulevase seksuaalelu kohta pidasime. Neid võib kirjeldada pigem kui püüdlusi rääkida, mitte kui tõeliselt kasulikke ning ausaid vestlusi. Seega pole ime, et liiga vähene seksuaalharidus takistab meid oma seksuaalsuse uurimisel ja et seks ise on kaetud “tabu” looriga. Seega mõelge hoolikalt selle üle, kuidas te seksist teada saite, mida te selle vestluse ajal tundsite, kuidas ja mida teie vanemad teile seksist rääkisid, kas teil oli küsimusi, kas neile vastati ja kas võib-olla jäi alles palju vastamata küsimusi. Väga oluline on mõtiskleda selle üle, mida tunnete, kui mõtlete nendele mälestustele – kui tunnete pettumust, häbi või muid ebameeldivaid tundeid, võite teha mõned lihtsad harjutused. Näiteks kirjuta oma nooremale minale kiri, milles selgitad kõike seda, mida sa siis veel ei teadnud, aga nüüd juba tead.
Võite esitada ka lisaküsimusi – milline on minu suhe oma seksuaalsusega? Kuidas on minu seksuaalsus minu isiksusesse integreeritud? Kas ma tunnen häbi, viha või muid negatiivseid tundeid oma seksuaalsuse suhtes? Psühholoogide sõnul võib nendele küsimustele vastamine viia meid lähemale mitte ainult seksuaalsele teadlikkusele või tõeliselt kvaliteetsele seksuaalelule, vaid ka paremale suhtele iseenda ja oma partneriga.
