Kas teadsid, et meie keha toodab lausa nelja õnnehormooni? Nende hulka kuuluvad serotoniin, dopamiin, oksütotsiin ja endorfiinid. Teisel viisil võib neid nimetada neurotransmitteriteks (kemikaalid, mis moodustuvad kehas ja edastavad närviimpulsse). Me käsitleme üksikasjalikumalt kahte – serotoniini ja dopamiini.
Serotoniin? Mis see on?
Serotoniin on bioloogiliselt aktiivne aine, hormoon või muul viisil, neurotransmitter, mida toodetakse seedetraktis ja ajus. Serotoniini võib selle kahe erineva asukoha ja erinevate funktsioonide tõttu jagada perifeerseks ja tsentraalseks.
Perifeerne serotoniin? Kus ta on? Millised on selle funktsioonid ja eelised?
Umbes 85% kogu keha serotoniinist toodetakse seedetraktis, sooltes. Siin toodetud serotoniin jõuab kudede kaudu vereringesse, kus selle varud talletatakse trombotsüütides (vere hüübimisprotsessides osalevad vererakud). See hormoon meie kehas aitab verel hüübida ja haavu ravida. Serotoniini, mis siseneb vereringesse pärast tootmist, nimetatakse perifeerseks serotoniiniks.
Ülejäänud keha serotoniini toodetakse kesknärvisüsteemis, ajus. Seda nimetatakse tsentraalseks serotoniiniks. Selle hormooni põhiülesanne ajus on parandada ajurakkude vahelist suhtlust, pärssides teatud rakkude omadusi. Ja just sel viisil aitab serotoniin kaasa keha emotsionaalsele stabiilsusele, soodustades rahulikku, lõõgastunud, rahulolevat ja õnnelikku seisundit. Tänu nendele emotsionaalsetele näitajatele on serotoniin juba ammu tuntud kui õnnehormoon.
Serotoniin kehas reguleerib isegi mõningaid reflekse, mis on vajalikud intiimsuheteks. Tuntud protsess mehe kehas on ejakulatsioon (sperma väljavoolamine). Serotoniin mängib olulist rolli orgasmi lõppemisel ejakulatsiooniga.
Üldiselt mängib serotoniin mõlema soo intiimsuhetes äärmiselt olulist rolli. Pärast orgasmi vastutab ta selliste tunnete eest nagu rahulolu, õnn, lõõgastus.
Mis juhtub serotoniini puuduse korral?
Kõige sagedamini ja kõige tõenäolisemalt tunneme, et tsentraalse serotoniini kontsentratsioon kehas on liiga madal. Selle puuduse peamised esimesed märgatavad sümptomid on:
- Halvenenud meeleolu;
- Depressiivne meeleolu;
- Tähelepanu kontsentratsiooni halvenemine;
- Apaatia;
- Suurenenud ärevus;
- Mälu halvenemine;
- Emotsionaalne ebastabiilsus.
Mis juhtub, kui serotoniini on liiga palju?
Mida rohkem serotoniini, õnnehormooni, seda parem? Kindlasti mitte! Tasakaal on meie keha jaoks väga oluline igas lülis: ei liiga palju ega liiga vähe.
Serotoniini ülekülluse peamised sümptomid on järgmised:
- Vähenenud sugutung;
- Pearinglus;
- Unehäired;
- Järsk kaalulangus.
- Värisemine;
- Lihaste tõmblused.
Tegelikult on serotoniini parim tase kehas selle optimaalne tase. Ei kriitiliselt madal, mis võib mõjutada depressiivseid haigusi, ega kriitiliselt kõrge.
Samuti on hästi teada serotoniini ja seksiiha seos: madalam serotoniinitase suurendab sugutungi ja kõrgem serotoniinitase vähendab seksiisu. Seega, kui tegemist on sugutungiga, on kõige olulisem mõista, et serotoniini tase peab olema optimaalsel tasemel või alla selle ning et äärmuslikel juhtudel, kui tase on äärmiselt madal või äärmiselt kõrge, tekivad mitmesugused häired.
Kuidas hoida organismis optimaalset serotoniini taset?
- Aktiivne elustiil. Tee sporti, jaluta, veeda võimalikult palju aega värskes õhus.
- Valgus. Päeva jooksul proovi veeta võimalikult palju aega valgusküllases keskkonnas.
- Kui kahtlustad, et sul on serotoniinipuudus, vali trüptofaani sisaldavad tooted. See on aminohape, millest toodetakse serotoniini. Sind võivad aidata sellised toidud nagu punane liha, kala, juust, kodujuust, pähklid (eriti seeder).
- Joogid. Väldi või vähemalt vähenda oma kofeiini tarbimist.
- Kui tunned, et pead oma emotsionaalsest seisundist rääkima ja konsulteerima, ära karda psühhoteraapia spetsialistide abi otsida.
! HUVITAVAL KOMBEL… mõjutab serotoniini taset organismis tugevalt ka melatoniini, mida nimetatakse ka unehormooniks, tase organismis. Seetõttu võib valgus, päike, vähendades melatoniini taset organismis, veidi tõsta serotoniini taset, mis on piisav hea tuju ja heaolu säilitamiseks.
Dopamiin. Mis see on?
Teine hormoon, mida me vaatleme, on neurotransmitter dopamiin. Kuigi see kuulub nelja õnnehormooni rühma, oleks täpsem kirjeldus naudinguhormoon.
Kus ta on? Millised on selle funktsioonid ja eelised?
Dopamiini toodetakse kesknärvisüsteemis, ajus.
Selle tootmist stimuleerivad sellised positiivsed kogemused nagu:
- Meeldivad lõhnad;
- Maitsev toit;
- Füüsilised puudutused;
- Seks.
Dopamiin suurendab seksiisu? Kas libiido ja seks tõstavad dopamiini taset kehas? Tegelikult keerlevad kõik need protsessid ühes ringis. Pole kahtlust, et seksi ajal vabaneb kehas dopamiin, mis suurendab seksuaalset iha. See toimib stimuleerides:
- õhutab kirge ja iha;
- atraktiivsuse ja erutuse tekitamine;
- aitab kaasa ühele suurimale naudingule – orgasmile.
Kuna seksuaalsuhted on kahtlemata kasulikud kehale, nii füüsilisele kui emotsionaalsele tervisele, on dopamiin inimorganismile kindlasti vajalik!
Mis juhtub dopamiinipuuduse korral?
Dopamiini puuduse sümptomeid on tegelikult palju, kuid siin on kõige levinumad, mis ei ole põhjustatud kriitiliselt madalast dopamiini tasemest organismis.
Dopamiini koguse vähenemine kehas:
- Libiido langus;
- Energia ja motivatsiooni puudumine;
- Ärevus;
- Meeleolumuutused;
- Võib esineda mitmesuguseid sõltuvusi. Seda seletatakse sellega, et kui inimene tunneb dopamiinipuudust, püüab ta seda instinktiivselt kompenseerida ning satub sageli sõltuvustesse, mis tekitavad ajutist mõnupuhangut, nagu näiteks alkohol, narkootikumid.
Mis juhtub, kui dopamiini on liiga palju?
Dopamiini liig võib olla põhjustatud mõnede ravimite ja narkootikumide kasutamisest. Liigne dopamiin koguneb ajju ja võib avalduda järgmiselt:
- Psühhoosid, nt skisofreenia.
- Hüperaktiivsus;
- Tähelepanu puudumine;
- Empaatia puudumine;
- Liigne impulsiivsus;
- Agressioon;
- Sõltuvused võivad tekkida ka siis, kui dopamiini on liiga palju, sest kui dopamiini tase veidi langeb, püüab inimene seda igal võimalikul viisil uuesti tõsta ja oma keha endisele seisundile tagasi viia.
Kuidas hoida kehas dopamiini optimaalset taset?
Kõige tähtsam on, et dopamiini tase oleks optimaalne ja tasakaalus. Liiga vähe seda mõjub organismile pärssivalt, samas kui liiga palju julgustab meid oma võimeid kontrollima ja üle hindama.
Optimaalse kontsentratsiooni säilitamine aitab:
- Aktiivne puhkus;
- Tasakaalustatud dieet;
- Halbade harjumuste vältimine/loobumine;
- Psühhoteraapia;
- Seksuaalsed suhted.
Õnne- ja naudinguhormoonide tasakaal kehas
Serotoniin ja dopamiin üksteist tasakaalustades ja tasakaalu hoides loovad meie kehas väga hea füüsilise ja emotsionaalse keskkonna.
- Serotoniin on hea tuju, stabiilsete emotsioonide ja lõõgastumise hormoon.
- Dopamiin on ergastav hormoon, mis tekitab elevust ja naudingut, motivatsiooni.
Koos tegutsedes, toetades üksteise vajalikke kontsentratsioone kehas, muudavad nad meie keha mitte ainult terveks, vaid ka rõõmsaks, enesekindlaks, energiliseks, kirglikuks just siis, kui keha seda vajab.
Kuidas serotoniin ja dopamiin intiimsuhetes toimivad?
ALUSTAME ALGUST. Tänu serotoniinile ja dopamiinile saame kvaliteetselt seksida. Kui näeme atraktiivset inimest või nuusutame meeldivat lõhna, stimuleerime dopamiini tootmist, mis selle taseme tõustes tekitab elevust, külgetõmmet ja kirge. Seetõttu tahame inimesega lähedaseks saada ja armatseda. Dopamiini tootmine jätkub vahekorra ajal ja lõpuks vabaneb see orgasmi ajal, kui tunneme tohutut naudingut, mis viib eufooriani. Orgasmi ajal vabaneb serotoniin, mis viib ejakulatsioonini.
MIS SAAB EDASI? Serotoniin, mis on tõeline õnne-, rahulolu- ja lõõgastushormoon, suunab meie keha puhkeolekusse.
JA SIIS? Sel ajal on dopamiini hulk ajus madal ja selle taastootmiseks vajab aju puhkust. Pärast orgasmi aitab serotoniin kehal ja ajul puhata ja lõõgastuda, aidates taastada dopamiini taset.
JAH, TE TEATE, miks enamasti tahate pärast seksi vaikselt pikali heita, puhata, isegi magada, selle asemel, et kohe seksuaalakti korrata.
Kuigi need kaks hormooni vabanevad vahekorra ajal erinevatel aegadel ning neil on erinevad toimemehhanismid ja funktsioonid, on need mõlemad intiimsuse ja seksi lahutamatud koostisosad.
Autorid:
Sünnitusabi-günekoloog Vestina Vilcinienė
Miglė Černiauskienė, sünnitusabi ja günekoloogia arst-resident
