Olgu see siis südamepekslemine, higised peopesad, liblikad kõhus või isegi iiveldus – olete võib-olla märganud neid või muid kehalisi tundeid, mida kogete, kui teile meeldib või armastate kedagi. Teadlastel on sellele seletus. Selle põhjuseks on keemia, mida me tunneme teise inimesega. See keemia tekib ajus hormoonimuutuste tagajärjel. Millised hormoonid meie kehareaktsioone juhivad? Kuidas need muutuvad kire ja armastuse korral? Ja milliseid kehatundeid need tekitavad?
Kõige ebameeldivamad tunded – suhte alguses
Kui me hakkame tundma romantilisi tundeid kellegi teise suhtes, vabaneb mitte ainult dopamiini, vaid ka oksütotsiini, nn armastushormooni. See vabaneb tavaliselt seksi ajal või siis, kui meie alasti nahk puutub kokku teise inimese nahaga. Hormoon tugevdab inimeste vahelist sidet ja suurendab kiindumust, eriti pärast seksi. Seetõttu on libiido suhte alguses kõrgel tasemel.
Hormoonid ei muuda aga mitte ainult meie käitumist, vaid määravad ka erinevaid reaktsioone organismis. Teadlaste sõnul tormavad armumise ajal hormoonid meie ajju ja vallandavad keemilise reaktsiooni. See võib põhjustada mitmesuguseid aistinguid – kiirem südame löögisagedus, higised peopesad, „kuumad“ põsed ja kirg või ärevus. Sellega on tihedalt seotud ärevushormoon kortisool, mis kirgliku suhte alguses tõuseb kõrgele. Samal ajal väheneb ka serotoniini tase organismis, mis võib põhjustada meile suurt ärevust erinevate ohtude ees – st hirmu haiget saada, hirmu tundmatuse ees jne. See aitab oluliselt kaasa ka juba mainitud kehatunnetele.
Kas armumine on sõltuvus?
Ei ole juhus, et aju reageerib kirele ja armastusele sarnaselt narkootikumide tarvitamisele. USAs New Jersey’s asuva Rutgersi ülikooli 2010. aasta uuringu kohaselt tekitab kirglik vaimustus sarnaseid tundeid nagu narkosõltuvus. Teadlaste sõnul tunneme sel juhul eufooriat – sama, mida kogevad ka narkootiliste ainete tarvitajad. Eufooria, mida inimesed tunnevad, on tingitud keemilisest reaktsioonist ajus, mida põhjustavad hormoonid oksütotsiin, vasopressiin ja adrenaliin. Seetõttu kirjeldatakse armumist sageli kui “pimedat” ja “kõikehõlmavat”, sest inimene ei näe midagi peale uue partneri.
Ei ole üllatav, et keha reageerib armumisele sarnaselt narkootikumide tarvitamisele – kui vaatame armastatut, laienevad pupillid, sest hormoonid stimuleerivad närvisüsteemi.
Kirglikult armunud inimesed võivad tunda isegi iiveldust – see on tingitud sellest, et ärevushormoon kortisool hakkab ahendama veresooni meie kõhus. Enamasti taandub see ebamugav tunne, kui me hakkame end oma teise poolega – pärast kirgliku algfaasi – mugavamalt ja turvalisemalt tundma. Ometi võib seda tunnet tunda taas elu tähtsamatel hetkedel, näiteks pulmade ajal. Kortisooli tekitatud ebamugavustunde tõttu maos ei pruugi pruut või peigmees pulma ajal olla võimeline midagi sööma.
Inimesed, kes on sügavalt armunud, teavad, et uus tunnete tulv võib häirida und. Eufooriatunne, mis emotsioonide kaudu tekib, võib panna meid tundma energilisena nii hommikul kui öösel, raskendades uinumist. Samuti võib und häirida ärevus, kui mõtleme tulevikule koos armastatuga.
Pole haruldane, et pärast lahkuminekut meenutavad tunded sõltuvusest vabaks saamist, eriti kui tegemist on kõige kirglikuma faasiga. Inimestel võib esineda füüsilisi valusid ja kinnisideid kaotatud inimesest. Samuti võib sageli esineda söögiisu vähenemist, kaalukaotust või suurenenud ärevust.
Kuid mitte kõik armumisest tingitud tunded pole negatiivsed. Mõned teadlased väidavad, et armastus võib anda isegi supervõimeid, kuna see suurendab oksütotsiini taset veres. Muidugi ei tähenda see, et hakkate lendama või mõtteid lugema, kuid on uuringuid, mis näitavad, et armumise tõttu suurenenud oksütotsiini tase kehas tõstab valutaluvust.
Tõeline armastus parandab tervist.
Pikaajaline, rahulik armastus põhjustab hoopis teistsuguseid keemilisi reaktsioone. Pikaajalistes suhetes asendub kõrget dopamiini ja adrenaliini taset, mis tekitavad kõhus liblikaid, oksütotsiiniga, mis on oluline mitte ainult seksuaalelu jaoks. See hormoon on tähtis ka tugeva sideme ja turvatunde loomisel paarisuhtes. Oksütotsiinile aitab kaasa ka hormooni vasopressiini suurenenud tase organismis. Vasopressiin mängib olulist rolli naise raseduse, imetamise ja lapsega sideme loomise ajal ning on seotud pikaajaliste suhetega, julgustades meid oma partnerisse panustama. Oksütotsiini ja vasopressiini koosmõjul vaibuvad aja jooksul suur eufooria, kirg ja ärevus, asendudes rahu, kiindumuse ja ustavusega, ning armastus näib rahunevat.
Seda tunnetab ka meie keha. Teadlased väidavad, et mehed, kes on pärast 25. eluaastat õnnelikus pikaajalises suhtes või abielus, omavad tugevamaid luid. Kuid see pole veel kõik – stabiliseerunud hormoonid tähendavad, et pikka aega suhtes olnud inimesed tunnevad vähem stressi, magavad paremini, nende immuunsüsteem on tugevam, nad tunnevad vähem valu, kannatavad vähem depressiooni all, saavad tõhusamalt hakkama probleemidega ja elavad isegi kauem.
